|
Infotahvel |
|
12/2001 Üle-eelmise sajandivahetuse paiku ärkasid eestlased järk-järgult poliitilisele elule. 7. detsembril 1901 (vkj) teatas kirjasaatja Valgast Postimehele (10.12.1901): “Tänased linnavolikogu valimised on Ühendatud Eesti-Lätierakond täiesti võitnud, saksad ja nende sabakandjad aga hiilgavalt kaotanud.” Tollase Valga elanikkond jagunes 1897. aastal järgmiselt: lätlasi - 40,7 %, eestlasi - 32,9 %, sakslasi - 10,4 %, lisaks venelasi, poolakaid ja muid rahvaid. Nihkumised XIX sajandi teisel poolel olid olnud eestlaste arvu suurenemise, eriti aga sakslaste arvu vähenemise suunas. Näiteks 1867. aastal oli lätlasi ja eestlasi Valga linnas olnud vähem vastavalt 3,4 ja 12,2 %, sakslasi aga rohkem üle kolme korra - 31,6 %. Juhin tähelepanu linna lätlaste suurele osakaalule. Samas oli linna volikogu aga jätkanud sakslaste ebaproportsionaalselt suure kaaluga. 1901. aasta sai murranguliseks, esimest korda olid põlisrahvad linna kohalikus omavalitsuses maksma pandud. Järgmisena said eestlased linnajuhtimise ohjad enda kätte 1904. aastal Tallinnas, seejärel Võrus (1906), Haapsalus (1909), Pärnus (1913) ja Rakveres (1914). Linnavalitsused jäid baltisakslaste kätte 1917. aastani Tartus, Paides, Viljandis ja Kuressaares. 11. detsembri Postimees kuulutas: “Saksad sülitavad, nende ootus ja lootus meie volikogu ja linnavalitsust oma meestega tuleva nelja aasta pääle täita kukkus teatavasti 7. selle kuu päeval täitsa vette. Mitte üht saksa ega nende sõpra ei valitud.” Samas võib tagasi vaadates öelda, et eestlased jäävad eestlasteks: kus kaks eestlast seal kolm arvamust. “Eestlaste võit oleks palju täiem võinud olla, kui mõni mees enne valimist mõne isikliku jonni pärast mitte ära ei oleks langenud ja seega mitmeid Eesti kandidatisid langema pannud. Aga me võime ikka uue võiduga sellegi pärast rahul olla.” Ei puudunud omavaheline vägikaikavedu ka eestlaste jaoks esimestel õnnestunud linnavolikogu valimistel tsaari ajal! Tollase valimissüsteemi iseärasuseks oli tsensuste kehtimine: linna umbes üheteistkümne tuhande elaniku kohta oli valijaid vaid paarisaja ümber. Nende valida oli 29 liikmeline volikogu, mis sai koosnema siitpeale 12 eestlasest ja 12 lätlasest ning 5 venelasest. Uueks linnapeaks sai Johannes Märtson. 1868. aastal Lõve karjamõisas karjamõisa rentniku ja taluomaniku pojana sündinud Johannes oli omandanud hariduse Viljandis ja Tartus ning jätkanud apteekriõpilasena Peterburis ja Tartus. Aastail 1891-1893 õppis ta Tartu Ülikoolis rohuteadust ja lõpetas proviisori kutsega. Seejärel rentis ta apteegi Tõrvas ja pidas seda 1893-98. Järgnevalt on Johannes Märtson teada kaupmehe ja kinnisvaraomanikuna Valgas ning hiljem Tartus. Linnapeana tegutses Märtson Valgas 1902-17. Märtson oli ka Säde seltsi ja mitmete rahaasutiste rajajate hulgas. Eesti Vabariigis jätkas Märtson poliitilist karjääri üleriiklikul tasandil: ta oli I ja II Riigikogu saadik, poliitiliselt kuuludes Kristliku Rahvaerakonda. Lõpetuseks tuleb veel tõdeda, et tänased kokkuvõtlikusele ja ammendavusele kandideerivad teosed on Märtsoni nime unustama kippunud. Nii on eesnime puhul piirdutud üksnes initsiaaliga J., mis pole aga korrektne. Korrektne oleks Joh. Ka puudub tema biograafia Eesti entsüklopeedia 14., elulugude köites. Esimene eestlasest linnapea üle aegade oleks aga ometi väärt meenutamist.
Madis Veskimeister |